Kuidas valida luupi EN

Pole vist ühtegi teist seadet, mis võib osutuda kogujale sama kasulikuks kui taskumõõdus suurendusklaas. Eseme defektidele või lausa võltsimisele viitavad detailid, mis paljale ja treenimata silmale märkamata jäävad, tulevad selgelt esile kohase suurenduse all.

Suurendusklaasid, sõltumata sellest, kas tegemist on taskuformaadis, käeshoitava, käed vabad mudeli või hoopis luubiga, järgivad kõik samu optikareegleid. Sobivat seadet valides tasub need põhimõtted meeles hoida.

Luup või suurendusklaas

Inglise keel teeb vahet luubi ja suurendusklaasi vahel. Eesti keeles kasutatakse mõlemat terminit samas tähenduses nagu kinnitab ka Vikipeedia: “Luup (kõnekeeles tuntud ka kui suurendusklaas) on lühikese fookuskaugusega lääts (või läätsede süsteem), mille abil saadakse esemest suurendatud ebakujutis.” Ingliskeelsest Vikipeediast aga võib lugeda, et “luup (loupe) on lihtne, väike suurendav seade, mida kasutatakse väikeste detailide lähemal uurimisel. Erinevalt suurendusklaasist (magnifying glass), ei ole luubil käepidet ja selle lääts koosneb läbipaistvast silindrist või koonusest, mis võib käia ka kaitsvasse korpusesse.”

Käesolevas postituses kasutatakse termineid segamini, nii nagu seda lubab teha meie oma Vikipeedia.

Tööpõhimõte

Suurendusklaasid tekitavad kujutise, mis näib suurem kui vaadeldav objekt, valguse murdumise tulemusel. Suurenduse võimsus sõltub läätse pinna kumerusest. Väiksem suurendus tähendab madalamat pinnakumerust, võimsam suurendus tähendab järsemat pinnakumerust.

Suurendus

Mida suurem on suurendus, seda väiksem on lääts. Näiteks 3x suurendusega suurendusklaasi läätse läbimõõt on 68 mm. Mis on sobilik lugemiseks või millegi lähemalt vaatamiseks. Samas 10x suurendusega seadme läätse läbimõõt on ainult 21 mm, mis tähendab oluliselt väiksemat vaateava. Sellise seadme eeliseks on suurendus ning võimalus vaadelda objekti detailselt, kuid samas ei sobi see näiteks raamatu lugemiseks. Seega, mõlemat korraga ei saa ning sõltuvalt eesmärgist tuleb langetada otsus kas suurenduse või läätse läbimõõdu kasuks.

Suurem suurendus ei taga alati vaadeldava objekti paremat nähtavust. Näiteks 20x luubil puudub igasugune teravussügavus. See tähendab, et uuritav objekt on terav ainult fookuskauguses, mitte lähemal ega kaugemal. Kui otsitav defekt või viga jääb fookuskaugusest ette- või tahapoole, ei pruugi see olla nähtav. Niisamuti on väga keeruline hoida samaaegselt paigal vaadeldavat objekti ja tugevat läätse. Isegi väikseim liikumine viib objekti vaatealast ja seega ka fookusest välja.

Enamik suurendusklaaside kasutajaid saavutab parima tulemuse väiksema suurendusega. Väiksema suurendusvõimsusega läätseid, 10x ja vähem, on lihtsam kasutada kuna nende fookuskaugus on pikem ning teravussügavus suurem, mis omakorda hoiab vaadeldava objekti teravana.

Luubi valikul võib märgata ostjate eelistust võimsama suurenduse poole, mis seotakse sageli parema kvaliteediga. Tegelikkuses see nii ei ole ning liiga tugeva suurendusega teeb kasutaja endale hoopis karuteene. Kogenematu kasutaja ei suuda eset sellise luubi fookuses hoida ning jääb võimalike probleemide tuvastamisel suurema tõenäosusega hätta kui nõrgemat suurendust kasutades.

Fookuskaugus, teravussügavus ja vaateala

Korrektse fookuse tarbeks vajaminevat vahemaad läätse ja objekti vahel nimetatakse vaate- ehk fookuskauguseks. Mida väiksem fookuskaugus, seda lähemale objektile tuleb lääts viia. Enamikel läätsedest on fookuskaugus pressitud või prinditud kas selle kaitsekorpusele või raamile.

Fookuspunktist ees- ja tagapool painevat teravat ala kutsutakse tervussügavuseks. Kui näiteks 125 mm fookuskaugusega läätse teravussügavus on 25 mm, võib terav ala olla 11 kuni 14 mm.

Enamik suurendusklaaside kasutajaid saavutab parema tulemuse väiksema suurendusega. Väiksema suurendusvõimsusega läätsi, 10x ja vähem, on lihtsam kasutada kuna nende fookuskaugus on pikem ning teravussügavus suurem, mis omakorda hoiab vaadeldava objekti teravana ka minimaalse liikumise korral. Just seepärast alustavad paljud proffesionaalid uurimist 5-10x luubiga, mille teravussügavus on suurem. Olles kord leidnud kahtlase koha, saab sealt alati liikuda edasi võimsama suurenduse juurde. Kuid alustades uurimist suurema suurendusega, võivad detailid lühikese teravussügavuse tõttu märkamata jääda.

Vaateala kujutab endast läbi läätse nähtavat horisontaalset tasapinda. Tavalisel käeshoitaval suurendusklaasil on suur vaateala: kellasepa luubi vaateala on oluliselt kitsam. Üldiselt on vaateala seotud suurenduse võimsusega: suurenduse kasvades vaateala väheneb.

Kaal

Mõningatel juhtudel mängib rolli suurendava seadme kaal, mis on taaskord otseses seoses suurendusega. Kuigi ideaalses maailmas on need mõlemad just sellised nagu vaja, ei ole päriselus valiku tegemine nii lihtne. Mida väiksem suurendus, seda kergem seade ja vastupidi.

Läätse kvaliteet

Iga suurendusklaasi kvaliteet sõltub sellest kui täpselt selle lääts või läätsed valguskiiri murravad ja koondavad. Üks kahest enam levinud probleemist läätsedega on sfäärilised või kromaatiliste aberratsioonid.

Sfääriline aberratsioon on tehniline termin moonutuse kohta. Sfääriline aberratsioon põhjustab objekti sirgete joonte kuvamist kumeratena või ähmastunult. Kromaatiline aberratsiooni puhul ei vasta läätse poolt tekitatud suurendatud kujutise värvid orginaalile.

Aberratsioonide sihipärase vähendamise eesmärgil korrastatud ja töödeldud läätsi nimetatakse korrigeeritud läätsedeks. Läätsi, mida on korrigeeritud nii moonutuste kui ka värvihägu osas, nimetatakse täielikult korrigeeritud läätseks; täielikult korrigeeritud läätsed tekitavad suurendatud kujutisi, mis on servades moonutamata ja mille värvid vastavad tegelikkusele. Selliseid läätsi nimetatakse ka akromaatilisteks läätsedeks.

Piiratud ulatuses saab korrigeerida ühekordset läätse, kandes läätse pinnale vääristusi või töödeldes selle kumerusi. Kuid parima tulemuse annab siiski paksem ja kahest kihist koosnev klaas.

Hind

Suurendusklaaside hinnad ulatuvad mõnest eurost sadade eurodeni. Nagu eelnevast selgub, on tegureid, mis mõjutavad seadme hinda, piisavalt. Lähtuda tuleks seega seadmele antavast eesmärgist. Mida olulisem on tulemus, seda parema kvaliteedi ja kõrgema hinnaga luup tuleb valida.

Näiteks võib teatud kindlal eesmärgil kasutatavate läätsede kvaliteet olla seadusega määratud nagu see on Ameerika Ühendriikides teemantite hindamisel, mis peab toimuma vääristatud (color corrected) Hastingsi triplet 10x suurendusega. Tavakasutajal on võimalik valida suure hulga erineva väljanägemise, võimsuse ja hinnaga suurendusklaaside vahel.

SAFE luubivalik

SAFE tänane luubivalik on suunatud peamiselt asjahuvilisele tavakasutajale kuid teiste seas võib leida ka proffesionaalseks kasutuseks mõeldud tooteid nagu näiteks valgustusega juveliiriluup 30x suurendusega (tootekood: 4639).

Kasutajate seas on kõrgelt hinnatud multifunktsionaalsed luubid, millel on lisaks erinevale suurendusele ka valgustuse ja/või UV kontrolli funktsioon. Just võimaluste paljusus, käepärane suurus ja taskukohane hind teevad sellised seadmed kogujate seas populaarseks.

Sobiva suurendusklaasi võib SAFE tootevalikust leida ka raamatu lugemiseks. On olemas nii jalaga variant kui ka A6 formaadis lugemisluup, mida on mugav endaga kõikjal kaasas kanda.

SAFE e-poe luubivalik täieneb pidavalt! Lisaks SAFE luubivalikule võib e-poest peatselt leida Saksa kaubamärgi Eschenbach tooteid, mis vastavad igati eespool toodud “kvaliteetse” luubi kriteeriumitele kuid ületavad soodsa hinnaga alternatiive hinnalt 10 või enama kordselt.

Kasutatud materjal: