2018 aastal jättis paar klienti pärast edukat mündiostu SAFE e-poodi järgmise tagasiside:
“KIIRE TARNE JA HEAD HINNAD! AGA PAAR UNC MÜNTE OLID NATUKE SUUREMA KAHJUSTUSEGA KUI TAVALISELT SEE PEAB OLEMA.”
“KIIRE. 2EUROSED MEENEMYNDID ON MITU OLNUD KRIIMUDEGA VOI STANTSIMISE VEAGA. SELLISEID EI TAHAKS.”
Mündid said kliendile välja vahetatud kuid kuna tegemist ei ole müntide müüjatele tundmatu probleemiga, kus ostja pole rahul talle mündirullist võetud ja saadetud mündiga, otsustasin teemat pisut lähemalt vaadata, jõuda kõigepealt selgusele selles, mis on UNC ja seejärel selles, kuidas ja kas üldse saab mündirullist võetud UNC mündist mitte UNC münt. Kas on olemas ka mingi üldlevinud arusaam “tavalisest kahjustusest” ning millised võiksid olla ostja õigused rullist võetud mündile.
Kui võtta aluseks Kaupo Laane kirjutatud raamat EESTI MÜNDID, RAHAREFORMI MEDALID JA MÜNTKODURAHAD. 2022, 3. VÄLJALASE (lk 7) on UNC tähendus järgmine: “Rahapajasäilivus. Säilinud kogu mündipilt ja templiläige“.
Eesti Mündiäri defineerib oma kodulehel UNC järgmiselt: “Uncirculated (UNC) – münt ei ole olnud ringluses. Hea kvaliteediga, ainult lähemal vaatlemisel võib leida mikrokriimustusi, mis on tekkinud kokkupuutest teiste müntidega.“
Tundub, et mõlemal juhul on definitsioonid tegelikkusega mingil moel vastuolus. Termin “ringlemata münt” viitab mündi seisundile, mille järgi pole see kunagi olnud tavapärases sularaha ringluses aga mitte “mikrokriimustustele”. Samuti ei saa piirata ringlemata mündi omadusi “kogu mündipildi ja templiläikega”. Korrektne ja selgem oleks öelda, et ringlemata ehk UNC mündi pinnal ei tohi olla mingeid tavapäraseid, raharingluses olnud mündi kulumismärke.
On üldteada fakt, et tänapäevane müntide vermimine tähendab selle sõna kõige otsesemas mõttes masstoodangut, ja on tavaline, et mündi pinnal võib olla tootmisprotsessist või hilisemast transportimisest tulenevalt väiksemaid kriimustusi, täkkeid või löögijälgi. See kõik kehtib ka UNC müntide kohta. Näiteks saadavad osad pangad UNC münte välja kilepakendites, kus mündid saavad vabalt liikuda ning üksteise vastu hõõruda?
Seega, kuigi UNC müntidele kehtib kõrge kvaliteedistandard, ei ole need alati täiesti vigadeta. Kriimud, täkked ja ka plekid on küllaltki tavapärased. Näiteks UNC mündi plekilisus võib olla tingitud mitmest tegurist, sealhulgas tootmisvigadest, transportimisest või ladustamisest. Samuti võib plekilisus olla põhjustatud mündi materjali omadustest või ümbritsevast keskkonnast.
Siiski pole eelnimetatud UNC mündi võimalike vigastuste näol tegemist ringluses olevate müntide puudustega, mistõttu münti käsitletakse endiselt ringlemata mündina. Seepärast pole ka korrektne määratleda ringlemata mündi definitsiooni pelgalt “mikrokriimustustega” ning eeldada “kogu mündipildi” säilimist. Sest kuigi kriimude, täkete ja plekkide arv või suurus mõjutavad mündi väärtust, jääb ringlemata münt ikkagi ringlemata ehk UNC mündiks!
Neile, kes tahavad olla kindlad mündi kvaliteedis, sobivad hoopis teist tüüpi mündid. Näiteks pankade või rahapadade poolt müüdavad eripakendis mündid ja mündikomplektid. Nende kvaliteet on kas ideaalne rahapajasäilivus (BU) või poleersäilivus (PROOF). Mõlemal juhul on tegemist valitud müntidega, mille puhul defekti leidmine on hoopis harvem kui mitte võimatu. Või siis soetada hoopis sertifitseeritud münte, mida liigitatakse nendel esinevate vigade hulga järgi. Näiteks ringlemata müntide hindamisel kasutatakse numismaatikas skaalat, mis ulatub MS-60 (palju vigu) kuni MS-70 (täiuslik münt, millel vead puuduvad). MS tähendab siis minted state ehk rahapaja säilivus. Just nimetatud skaala on kinnituseks, et kaks samast rullist järjestikku võetud UNC münti võivad teineteisest erineda nagu öö ja päev!
Kui nüüd tulla tagasi müntide ostmise juurde eesmärgiga luua omale kogu UNC ehk ringlemata müntidest, tuleb arvestada eespool kirjeldatuga. Kriim, täke või plekk ei muuda ringlemata mündi definitsiooni ja olemust. Samuti puudub igasugune alus piirduda UNC müntidele isikliku kvaliteedistandardi seadmisel mikrokriimustustega või veelgi halvem, hakata münte hindama kriteeriumi “tavaliselt” järgi. Viimane on sõltuv igast kogujast individuaalselt ning seetõttu pole sellist standardit olemas.
Kuid nagu öeldud, muudavad UNC mündil olevad defektid mündi väärtust ja sellel on hoopis teine tähendus. On ikka vahe küll kas ostetud mündil on peal suur plekk või on ta siis nö. “laitmatus” seisukorras. Mängu tuleb ühelt poolt kaupmehe eetika ja teisalt kliendi lugemisoskus. Kui ikkagi müüakse UNC münti, tuleb ostjal termin endale selgeks teha, leppida järgmise rullist võetava ringlemata mündi väljanägemisega (kaupmees peab ju sellega leppima) ning arvestada, et sellel võib olla nii kriime, täkkeid, plekke kui ka “stantsimise vigu”. Kui aga kaupmees näeb, et münt on ilmselgelt “rikutud”, tasuks ehk see ennetavalt ärikulusse kanda või soodushinnaga varustada. See ei tähenda, et münt ei ole UNC aga hoiab ära tarbetuid ja alati negatiivsete tulemustega vaidlusi.
SAFE e-pood pakub väikest valikut 2 euroseid pühendusmünte. Kõik mündid, kui ei ole teisiti märgitud, on UNC ehk ringlemata mündid ning algselt pärit rullist. Kuigi poe personal käsitleb münte kinnastega ja iga münt saadetakse välja eraldi taskus, ei anna see garantiid, et münte pole varasemalt keegi puudutatud või muul moel kahjustatud! Ka selle võimalusega tuleb lahtisi münte ostes arvestada. Kui tahad garantiid, tuleb valida kõrgem kvaliteedistandard ja paraku ka hind.
Millised on Sinu kogemused või arvamus? Jäta need palun kommentaarina meie Facebook lehele.
