Mis on mereklaas?
Termin mereklaas viitab mere äärest leitud klaasitükkidele, mis on muutunud siledaks ja matiks merevee, liiva ja kivide koosmõjul. Mereklaas võib olla pärit purunenud klaasanumatest, pudelitest või muudest klaasesemetest, mis on aja jooksul merevees liikudes kulunud ja lihvitud.
Mereklaasil on palju nimesid: mereklaas, rannaklaas, merineitsi pisarad, ookeaniklaas, prügiklaas. Oluline on vahet teha mereklaasil ja rannaklaasil. Mereklaasiks nimetatakse ookeanist pärit klaasi, mageveeallikatest pärit klaasi nimetatakse rannaklaasiks. Vähemalt nii on see ingliskeelses terminoloogias.
Inimene tegi, loodus viimistles!
Traditsioonilised kalliskivid (teemandid, rubiinid, smaragdid) on looduse poolt valmistatud ja inimese poolt viimistletud. Mereklaas on algselt inimese poolt valmistatud (pudelid ja purgid), kuid looduse poolt viimistletud.
Mereklaas algab äravisatud pudelite ja klaasina, mille lained ja hoovused esmalt purustavad ning seejärel siledaks lihvivad. Loodus tegutseb nagu suur kivitsenrifuug ja taaskasutab meie reostust!
Väidetavalt on kunstlikul või inimtekkelisel mereklaasil harva selliseid omadusi nagu tõelisel, looduslikul või ehtsal mereklaasil. Ehtsast mereklaasist on näha, et see on looduse poolt valmistatud. Näiteks ei ole kvaliteetsel mereklaasil läikivaid kohti, see on hästi mattunud ja selle servad on mõnusalt ja ühtlaselt ümarad.
Üha raskem leida
Nii kummaline kui see ka pole, on mereklaasi üha raskem leida. Üheks põhjuseks on klaasi tarbimise, kasutamise ja käitlemise muutunud muster. Olemuselt kujutab mereklaas endast ju äravisatud klaaseset ehk prügi, mis viimastel aastakümnetel on asendunud plastiga. Ja kui reostus ise pole kuhugi kadunud vaid pigem kasvanud, mõjutab plasti kasutuselevõtt mereklaasi “varusid”.
Teine oluline mereklaasi saadavaust mõjutav tegur on aeg. Klaasist “saab” mereklaas umbes 7-20 aasta pikkuses pidevas lainekeskkonnas. Kuid see protsess on pidev ja kui klaasitükk jääb “õigel ajal” üles korjmata, lihvib meri selle üha väiksemaks kuni see lõpuks täiesti ära kaob.
Kust leida?
Mereklaasi leiad sealt kus saavad kokku inimesed ja vesi! Parim koht selleks on mererand aga ka järve kallas või jõe suudmeala. Rannas jalutades otsi mereklaasi kivide, karbikeste ja muu risu seast. Mida tugevam on vool või lainetus, seda tõenäolisem on, et leiad tippkvaliteediga mereklaasi.
Väidetavalt tähendab kõrgem vee PH, et klaas kulub (muutub siledamaks) kiiremini ning mida kivisem ja karmim on rand, seda paremini mereklaas vananeb.
Iga rand võib olla täiesti erinev. Otsima tasub minna näiteks pärast 2 – 3 päeva kestnud tugevat tuult või tormi. Lained liigutavad merepõhjas liiva, kive ja kui nende tugevus väheneb, leidub rannas kivide alt vabanenud mereklaasi.
Mida mereklaasiga peale hakata?
Inimesed koguvad sageli mereklaasi oma ainulaadse ilu ja ajaloo tõttu. See võib esineda erinevates värvitoonides, sõltuvalt algse klaasi tüübist ja päritolust. Mereklaasiga seotud käsitööprojektid ja kaunistused on samuti populaarsed.
Eestis tegeleb (või tegeles) mereklaasist ehete valmistamisega näiteks Õpilasfirma Mereklaas. Nende tooted võib leida Facebookist, Instagram’ist või yaga.ee keskkonnast.
Andres aga kogub mereklaasi. Oma hobi kirjeldab ta järgmiselt:
Tere! Saame tuttavaks! Mina olen Andres ja kogun klaasi… mereklaasi.
Alguse see kogumine sai klaasnõude kogumisest ja klaasi imetlemisest-vaimustusest. Mererannas jalutades märkasin, et kohati on seda mereklaasi üsnagi ohtralt. Asi oli sellega otsustatud – miks ka mitte seda koguda! Esimesel korral korjasin tasku täis. Hiljem hakkasin sihilikult käima randades mereklaasi korjamas, väiksem kott näpuotsas. Ning vahepeal tegin internetis lobitööd ning otsisin infot oma küsimustele mereklaasi koht. Seda oli muidugi palju, aga eks neid teadmisi sellise kogumise kohta sain juurde.
Mõningad soovitused seoses sellise kogumisega…
- Otsi “räpastest” ehk koristamata randadest.
- Rand, mis on liivane, kuid kuhu kohati koguned kivikesi ja muud prahti rannale, on koht, kus koguneb ka mereklaas.
- Asustuse juures leidub rohkem.
- Otsi peale tormi, peale suuremat lainetust.
- Sama rannaosa käi kaks korda läbi, kuna teise nurga alt võid märgata seda, mida ennem ei näinud.
- Kanna ilmale vastavat riietust ja päikseprille kui vaja.
Kogu minu mereklaas on korjatud Tallinna mererandadest. Lemmikud kohad on Stroomi rand ja rand Kopli liinide juures. Need on kõige rohkem mereklaasi välja andnud. Selget läbipaistvat mereklaasi on mul kogunenud juba ämbritäis, värvilist märksa vähem- Erilisi kilde hoian kirjutuslaual väikses kausis. Ja kui palju seda siis kokku on? Ma ei teagi enam! Mustmiljon, aga igatahes päris mitu kilogrammi. Olen nüüd hiljem mõelnud, et see aeg, mis rannas kulus mereklaasi otsimisele, siis seda on palju, kui asjaga tegelda kirega. Ja mööda randasi käies olen ikka paraja portsu kilomeetreid maha vantsinud.
Te ehk küsite, et mis selle kõige eesmärk lõpuks on! Seda nagu polegi. Eks oma tervisejalutamise olen meeldiva ajaviite ja hobiga sidunud lihtsalt. On nagu plaan teha ka seinale riputatava mosaiigi. Ja rand saab ka mõnede klaaskildude võrra puhtamaks.
Avafoto: Abhilash Jacob from Pixabay
Postituse aluseks on veebikeskkonnas bytheseajewelry.com avaldatud artikkel mereklaasist.
