Selle loo alguseks võib pidada juhuslikult internetis silmatud elutarkust, mis eesti keeles võiks kõlada nii:
Elu on nagu münt.
Sa võid kulutada selle millele iganes aga sa saad seda teha ainult ühe korra.
Varustades kollektsionääre kogumistarvikutega ja olles ka ise numismaatik, tekkis esimene seos sealt. Samas olin ammu vaadanud vanu, ripatsiteks muudetud münte, mis sobiksid originaalse ehtena kaelas kandmiseks. Kuna Eesti kultuuriruumis pakutavad vanad müntripatsid olid valdavalt Vene tsaaririigi omad, millel olev sümboolika kaelas kandmiseks kõne allagi ei tulnud, asusin otsima sobivamat.
2024 aasta alguses õnnestus külastada Euroopa suurimat mündimessi. Kuigi sealne valik oli suur, tekkisid (või olid juba tekkinud) otsekui iseenesest mõned lähtekriteerimid. Mündil peab olema iseloomu, see ei saa olla liiga suur, peab olema heast hõbedast ja mitte liiga kallis. Nii leidsin lõpuks ja juhuslikult leti, millel lebas lahtiselt kümneid Partia valitsejate hõbemünte…
Münt, mille tookord ripatsiks ümbertegemiseks soetasin, vastas kõigile minu kriteeriumitele:
• ISELOOM: Mündi esikülg kujutab endast valitseja kroonitud profiili, mida igaüks võib lihtsalt seostada endaga – peame ennast ju tihti maailma keskpunktiks. Samas võib tegelikkus olla vastupidine, umbes selline nagu mündil oleval kuningal, kelle nime ei mäleta enam keegi…
•• SUURUS: Läbimõõt ca 20 mm, mis on kaelas kandmiseks paras.
••• MATERJAL: Hõbe. Münt ise on piisavalt paks, et võimaldada ripatsi osa kinnitamist.
•••• HIND: Mina maksin oma eksemplari eest 50€, kuigi alghind oli kõrgem. Aga saab nii soodsamalt kui kallimalt, sõltuvalt mündi kvaliteedist.
Eestis leidsin kullassepaäri, kus mündile lisati ripatsi osa, soetasin keti ja ainulaadne kaelaehe oligi valmis. Ja mitte ainult omapärane vaid ka temaatiline (kui kogud münte, on ka kaelaehe münt) ja didaktiline (sisaldab mitut õpetuslikku momenti).
Kui midagi kukub enda jaoks hästi välja, tekib tahtmine seda ka teistele pakkuda. Seda enam, et väga vanad mündid, isegi kui need on löödud ühe mündimeistri poolt, pole kunagi identsed. Pöördusin hea partneri COINS.ee poole ja koos leidsime veel mõned mündid, millega katsetada. Nüüd on need ripatsiteks ümber tehtud ja kas juba jõudnud või jõudmas e-poodi…
Nagu öeldud, oli minu esimene ripatsiks soetatud münt löödud ühe Partia valitseja poolt. Hea näide! Partia on ajalooliselt piisavalt suur nähtus, et olla kajastatud isegi eestikeelses Vikipeedias. Samas, kes mäletab seda suurriiki kooliajast? Kas ja millal kuulsid kedagi mainimas mõnda Partia valitsejat? Sellised on ajaloo uperpallid ja hea põhjus, miks väärtustada mõnd sellest ajast säilinud münti kaelaehtena. Isegi valitsejana elatud elu võib tagasi vaadates osutuda tühiseks nii subjektiivselt kui ka objektiivselt.
Seega kui otsid endale või kingituseks temaatilist, unikaalset ja mõttega kaelaehet, mis tuletaks meelde elu väärtust ning raha rolli selles, vaata valik üle.
Eeldan, et paljudes tekitab küsimusi sõna POGONATOS kasutamine. Tegemist on kreekakeelse sõnaga (kreeka keeles Πωγωνάτος), mis tähendab tõlkes habet, habemikku või habemega meest. Selle liignimega tunti muuseas ka mitut Bütsantsi valitsejat, keda õigustatult või keda ekslikult, näiteks eelkäija järgi.
Valisin POGONATOS nime oma mündil kujutatud valitseja uhke habeme ja enda habeme järgi võimaliku kaubamärgi tulevaseks nimeks. Habe on paljudes kultuurides, eriti antiikajal, seotud tarkuse, küpsuse või autoriteediga. See seos on oluline, arvestades esialgset fookust keskenduda antiikajast inspireeritud ripatsitele.
Partia oli hellenistlik suurriik tänapäeva Iraani ja Iraagi aladel, aastatel 247 eKr – 224 pKr.
Partia riik ja hilisem impeerium moodustus 3. sajandi eKr keskpaiku, kui Seleukiidide Süüria suurriik kaotas idapoolsed alad ja Kesk-Aasias moodustus hellenistlik Baktria riik ja Iraani aladel lõi lahku kohalikku päritolu Partia dünastia.
Iraani rändhõimu, Indoiraani keelkonda kuulunud parmide pealik Aršak hõivas 239–238 eKr Seleukiididelt Kaspiast kagus asuva Parthava (kreeka keeles Parthia) maakonna (pealinnad Nisa ja Hekatompylos) ja rajas Aršakiidi ehk Aršakaniidi dünastia. Riik koosnes pooliseseisvaist iraani ja hellenistliku kreeka kultuuriga valdustest, tähtsad olid Siiditee ja Mesopotaamia kaubalinnad (Dura-Europos, Hatra).
Rooma keisririik-Seleukiidide riik-Partia, 200 aastal eKr 232–231 eKr tunnustasid Seleukiidid kuningas Tiridates I (248–211 eKr) iseseisvust. Mithridates I (170–138 eKr) laiendas Partia valdusi Baktrias, hõivas Meedia ja Eelami, tungis Mesopotaamiasse ning võttis endale kuningate kuninga tiitli. Pealinn viidi Ekbatanasse ja hiljem Ktesiphoni. Partia purustas 129 eKr Seleukiidid ja alistas seejärel Armeenia, kus tulid võimule nn Armeenia Aršakiidid.
Fotod: © Katrin Merisalu
