Münte on erineval eesmärgil võltsitud läbi aegade kuid tänapäeval, kui see on muutunud ka tehnoloogiliselt lihtsaks, liigub võltsitud münte rohkem kui arvata võiks ning need võivad olla väga kvaliteetsed. Kuigi võltsmüntidest on saanud ühte otsa pidi kogumisteema, on need siiski pigem nuhtlus ning valmistanud paljudele pettumust. Sest pole ju vahet, kas võltsmünt on ostetud originaali pähe kollektsiooni või soetatud investeeringu eesmärgil, märkimisväärse rahalise kaotusega kaasnev pettumus võib mõjuda ka kogumismotivatsioonile hävitavalt.
Mul tekkis võimalus osta 25 võltsmünti. Tahtsin näha kas ja kui lihtsate vahenditega on võimalik tuvastada nende müntide mitteehtsus. Selgus, et võltsingute tuvastamine algab tervest mõistusest, jätkub turvalise ostukoha või müüjaga, välise vaatlusega kuid suurema kindluse saamiseks eeldab siiski paari abivahendi olemasolu.
Mees, kellelt mündid sain, ostis need väidetavalt osta.ee kaudu investeerimise eesmärgiga. Kokku 25 münti, mille turuväärtus ehtsatena võiks olla +/-2500 eurot!? Teadmata, kes oli selle konkreetse tehingu teine pool, tasub osta.ee keskkonnas ostutehinguid alustades esimesena alati kontrollida müüja tausta! Vaadata palju on müüjal tehinguid, millal on need tehtud ning kas talle on varasemalt antud teistelt ostjatelt negatiivseid hinnanguid. Kui tehinguid on vähe või need puuduvad, ole ettevaatlik. Kui eksisteerib negatiivne tagasiside, vaata mille eest ja ole topelt ettevaatlik. Sisuliselt sama toimib ka näiteks Ebays. Turvaline on osta mündispetsiifilistest oksjonikeskkondadest, kus tihti garanteerib mündi ehtsuse oksjonipidaja. Selline keskkond on Eestis näiteks coins.ee.
Selle tehingu puhul läks kõik nihu ning ostja kaotas sisuliselt kogu oma raha. Läbirääkimised müüjaga jooksid liiva, sest ise välismaal olles väitis viimane, et pani teele originaalmündid. Tagantjärele seda väidet ümber lükata on keeruline. Ehk oleks olnud abiks filmida katkematult müntide väljavõtmist karbist ning nende kohest kaalumist? Kuid vaevalt seegi nahaalse müüja vastu aitab. Muidugi ei saa välistada ka seda, et kogu see lugu on väljamõeldis ja tõde on hoopis mujal…
Kuna mina ostsin siiski teadlikult võltsmündid, soovisin sellele väitele leida kinnitust ning saada vahetu kogemus sellest kui keeruline see on. Minu teadmised müntidest piirduvad elementaarsega.
Esmalt vaatlesin ostetud münte palja silma ja luubiga. Nikolai II 1 rublase mündi puhul torkas kohe silma nende kahtlaselt sarnane väline seisukord ja kulumisaste. Ühel mündi serva oli ilmselt müüja viilinud. “Hõbeda” alt paistis kollane metall. Teisel mündil oli hõbedane pealiskiht laiguti maha koorunud, paljastades samuti kollaka aluspinna. Mündid kandsid siiski erinevat aastaarvu ja sarnaseid vermimisvigu ma ei leidnud. Kuigi mündid olid tagaküljelt mõõdukalt kulunud, võis mõnes kohas märgata häirivaid positiivseid ja mündi üldise kulumisega vastuolus olevaid värskeid vermimisvigu ehk siis mündi pinnast kõrgemaid ja kulumata kriipse-kraapse.
Järgmiseks otsisin internetist välja mõlema mündi parameetrid. Huvitas originaalmündi diameeter ja kaal. Leidsin andmed numista.com lehelt ja võrdlesin neid koduste mõõtmistulemustega. Läbimõõdu mõõtmisel kasutasin mehaanilist nihikut, mis ei anna nii täpset tulemust kui elektrooniline nihik. Müntide kaalu sain SAFE mündikaaluga 4630, mille täpsus on 1/100 grammi.
Nikolai II 1 rubla
Läbimõõt: Näidisandmetega (33,65mm) ei kattunud ühegi mündi diameeter. 17st mündist ehk kaks võisid olla väga lähedal, 12 mündi diameeter oli selgelt 34mm.
Aleksander I / Nikolai I 1 rubla
Läbimõõt: Näidisandmetega (35,5mm) kattus 8st mündist nelja diameeter. Ülejäänud nelja diameeter oli pool millimeetrit suurem.
Kokkuvõtteks oli mittekattuvust häirivalt palju. Samas ei leidnud ma kiire otsinguga andmeid võimaliku diameetri kõrvalekalde osas, mis võinuks tulemusi parandada ja erutust kahandada. Mõõta oleks saanud ka mündi paksust aga pidasin mehaanilist nihikut seal liiga ebatäpseks, seda enam, et mul puudus teadmine, kas paksust tuleb mõõta servast või mündi keskelt.
Kõige olulisemaks pidasin müntide kaalu ja kaalumist. Kuskilt on mul tekkinud tunne, et just seda on võltsingute puhul kõige keerulisem saavutada. Küllap on see ka põhjuseks, miks algab mündikaalude täpsus sajandiku grammiga.
Nikolai II 1 rubla
Kaal: Ametlik kaal 20 grammi. Minul oleva 17ne mündi kaal jäi vahemikku 19,61-20,33 grammi. Üks münt kaalus 20,01 grammi aga sellist, mis oleks kaalunud täpselt 20 grammi, ei olnud.
Aleksander I / Nikolai I 1 rubla
Kaal: Ametlik kaal 20,73 grammi. Minul olevad 8 münti kaalusid 19,27-22,23 grammi. Õiges kaalus polnud ükski.
Tagantjärele kaaluvahemikku vaadates ja seda hinnates võiks see isegi algajal häirekella põlema panna. Ligi 3 grammine kaalukõikumine hõbemüntide puhul tundub liiast. Kui diameeter oligi enam vähem paigas, polnud seda kaal ja vastupidi.
Selle blogipostituse mõte ei ole anda üksikasjalikke näpunäiteid müntide ehtsuse tuvastamiseks. Nagu eespool öeldud, tahtsin ise saada vahetut kogemust. Kindlasti oskaks ka kogenud silm tuua välja veel hulga ainult võltsingutele omaseid tunnuseid. Huvilise kasutada on erialane kirjandus, telefonikõne kogemustega sõbrale või kohastes foorumites osalemine jne. Pigem peaks igaüks, kes täna soovib alustada müntide kogumisega või siis paigutada neisse oma säästud, arvestama võltsingute ja nende müüjate olemasoluga. Rumalatelt võetakse alati raha ära aga selle vältimiseks pole vaja omandada magistrikraadi. Tihtipeale piisab ka tervest mõistusest, teravast silmast ja heast luubist. Sest kui miski tundub liiga hea, et olla tõsi, siis just nii see ongi! Ole ettevaatlik!
SAFE e-poest leiad laia valiku erinevaid kogumislahendusi müntidele. Valikus on muu hulgas elektrooniline nihik, erinevad mündikaalud, lai valik luupe ja palju muud. Kasutatud materjalide puhul on taotletud maksimaalset ohutust kogutavale ning kasutusmugavust kogujale. Tundmatult tootjalt tooteid SAFE e-poest ei leia. Küll aga leiad siit kohase presenteerimislahenduse ka oma võltsmüntide kogule.
