Palusime kollektsionääril ja raamatu “Eesti Vabariigi mündid ja rahareformi medalid” autoril Kaupo Laanel võtta ette SAFE kogumistarvikute kataloog ja koostada selle põhjal soovituste nimekiri algajale mündikogujale. Mida ja millal kasutada? Kaupo pani kõik kirja ja meie varustasime tema juhendamisel teksti tootelinkidega. Selgub, et SAFE e-poe valik on piisavalt lai igale kogujale, nii algajale kui edasijõudnule.
“Põhimõtteliselt on võimalik münte koguda ka ilma igasuguste abivahenditeta, hoiustades meelepäraseid münte sahtlipõhjas või vanas kurgipurgis. Kui aga mündihuvi on vähegi tõsisem, tasub investeerida ka erinevatesse tarvikutesse.
Esimesest hetkest pärast müntide valmis vermimist hakkavad nende säilivust mõjutama erinevad välisfaktorid – mündid hõõrduvad üksteise vastu jättes teineteisele erineva suurusega kriime, täkkeid, löögijälgi. Kui münte kasutatakse raharingluses, nad kuluvad – ajapikku muutuvad müntidel pisemad detailid hägusaks või kaovad sootuks. Lisaks hakkab mündis sisalduv metall reageerima õhuga, algab oksüdeerumine (roostetamine) ning mündid muutuvad tuhmiks või muudavad värvi.
Kuna mündi väärtus on enamasti seotud säilivusega (ehk siis mida paremas säilivuses on münt, seda kõrgem ka tema väärtus), siis algaja koguja esimeseks ostuks võiks olla album, et münt oleks paremini kaitstud edasiste välismõjude eest. Lisaks on albumis olevaid münte parem endal vaadata ja neid ka teistele huvilistele näidata, ehk siis nad on n-ö paremini presenteeritud.
Millist albumit valida? Kõige mõistlikum on osta album, kuhu saab vahelehti soovi või vajaduse korral juurde panna. Näiteks Compact A4 või Premium MAXI.
Milliseid vahelehti valida? Odavamate ja/või käibinud (ehk siis kulumisjälgedega) müntide kogumiseks on kõige mõistlikum valik münditaskutega vahelehed. Väike hoiatus – pannes mündid münditaskutesse, vaadake et osa mündist ei jääks taskust välja. Vahelehtede välisosad sisaldavad suurema plastilisuse huvides rohkem PVC-d, mis ei mõju müntidele pikemas perspektiivis hästi. Ehk siis valige õige mõõduga münditaskutega lehed!
Kui Teil on kallimad (haruldasemad ja/või rahapaja säilivuses) mündid, on mõistlikum valida mündiraamidele mõeldud vahelehed. Sel juhul saate iga mündi “pakkida” omaette “konteinerisse” ja otsene kontakt müntide ja vahelehe vahel on välistatud.
Milliseid “konteinereid” eelistada mündiraamidele mõeldud vahelehtedes? On kaks valikut – mündiraamid või münditaskud. Odavam variant on mündiraamid (isekleepuvad või klambriga), kallim variant on münditaskud (Saflip).
Mündiraamid on enamasti mõeldud pigem lühiajaliseks hoiustamiseks (neid kasutavad enamasti mündikaupmehed, papist ümbrisele on hea kirjutada mündi säilivus ja hind) ning need on soovitav regulaarselt välja vahetada. Saflip münditaskud on kallimad, kuid mõeldud müntide pikaajalisemaks hoiustamiseks, neid kasutatakse ka erinevates muuseumites. (Loe Saflip münditaskutest lähemalt siit.)
Kui olete otsustanud mündiraamide või münditaskute kasuks, on võimalik münte hoiustada albumite asemel ka mündiraamidele mõeldud kohvrites või nägusates puust karpides.
Kui Te aga ei hooli albumitest, kohvritest, kastidest või münditaskutest, on alternatiivne võimalus kasutada mündikapsleid. Seejuures valige mündi jaoks sobiva suurusega kapsel, et münti jõuga kaplisse suruma ei peaks, või et siis vastupidiselt münt kapslis loksuma ei hakkaks.
Nagu eespool mainitud, on mündi väärtus enamasti sõltuvuses mündi säilivusest. Palja silmaga on säilivust tihtipeale raske hinnata, seega teine oluline vahend iga mündikoguja jaoks on luup. Luubi abil on võimalik uurida lähemalt silmale esmapilgul märkamatuid defekte mündi pinnal. Suurendusklaase on seinast seina – on klassikalised, lahtikäivaid (Lahtikäiv jalaga luup), LED valgustusega, väljatõmmatavad, kokkupandavad jne. Mündierimite otsijatel on kindlasti mõistlik ka kaaluda digitaalse mikroskoobi soetamist.
Vanemate müntide huvilistel tasub kindlasti kaaluda ka mündikaalu ostu, sest enamasti on võimalik tuvastada koopiaid ja võltsinguid ainuüksi münte kaaludes.
Nagu Te olete kindlasti aru saanud, siis mündi väärtus sõltub enamasti säilivusest. Seega tekib igal mündikogujal varem või hiljem huvi münte puhastada. Siinkohal pidage palun silmas, et esiteks on münte vaja äärmiselt harva puhastada ja enamasti puhastamine pigem alandab kui tõstab mündi väärtust (sest seda on tehtud oskamatult).
Teiseks, oskuslik puhastamine nõuab teatavat kogemust, mis tuleb aastatega ja esimesed katsetused lähevad enamasti aia taha. Ehk siis lühidalt – puhastamine jätke professionaalidele ja kui ise tahate katsetada, alustage odavamatest ja väheväärtuslikest müntidest.
Kui Teil isegi pärast seda hoiatust on kindel plaan münte puhastada, siis valige mündimetallile sobiv puhastusvahend (näiteks hõbedale, kullale, messingile või niklile), järgige pakil olevaid juhendeid ja ärge mitte mingil juhul hõõruge münti ei enne ega pärast puhastamist (sest hõõrumine on põhimõtteliselt mehaaniline vigastamine ehk siis mündi rikkumine).”
